Kokassaar 2015 Eesti Arst

From Bioblast
Revision as of 09:50, 6 February 2018 by Kandolf Georg (talk | contribs) (Created page with "{{Abstract |title=Erinevused wolframiinidefitsiidiga ja normaalsete hiirte lihaste hingamisahelate komplekside aktiivsuses. |authors=Kokassaar R, Eimre M, Paju K, Peet N, Ivas...")
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Erinevused wolframiinidefitsiidiga ja normaalsete hiirte lihaste hingamisahelate komplekside aktiivsuses.

Link:

Kokassaar R, Eimre M, Paju K, Peet N, Ivask M, Koks S (2015)

Event: Eesti Arst 2015

Wolframi sündroom on väga haruldane pärilik haigus, mille esinemissagedus on umbes 1: 500 000. Sagedamini esinevate sümptomite tõttu kutsutakse haigust ka DIDMOADks (Diabetes Insipidus, Diabetes Mellitus, Optic Atrophy and Deafness). Wolframiini näol on tegemist peaaegu kõigis keha kudedes ekspresseeritava endoplasmaatilise retiikulumi glükoproteiiniga, mis osaleb Ca2+ homeostaasi tagamises. Defektid selles valgus võivad viia valkude vale pakkimiseni (misfolding) ja endoplasmaatilise retiikulumi stressini. Arvatavasti põhjustavad just need tegurid haigusele iseloomulikke sümptomeid.

Kuna wolframiini tähtsust lihasrakkude metabolismis on vähe uuritud, siis uurisime, kas ja millised erinevused esinevad wolframiinidefitsiidiga hiirte erinevates lihastes võrreldes normaalsete hiirtega. Võrreldi mitokondriaalse hingamisahela komplekside (I, II, III ja IV) aktiivsust.

Kasutati kontrollhiirtelt ja wolframiinidefitsiidiga (Wfs–/–) hiirtelt võetud lihaseid. Esindatud olid oksüdatiivsed lihased: müokard (n = 3 + 3) ja m. soleus (n = 3 + 2) ning glükolüütiline lihas m. quadriceps femoris (n = 3 + 3).

Uuritavad lihased eemaldati hiirtelt, prepareeriti välja peened lihaskiud, permeabiliseeriti saponiiniga ning analüüsiti oksügraafis Oroboros 2K. Lihaseid inkubeeriti esmalt spetsiaalses katselahuses, misjärel lisati kindlas järjekorras substraate ja hingamisahela inhibiitoreid.

Wfs–/– hiirte m. soleus’es oli märgata nii hingamisahela I kui ka II kompleksist sõltuva hingamise langustendentsi, kuid statistiliselt oli vähenenud võrreldes kontrollhiirtega üksnes oksüdatiivse fosforüülimisega seoses olev hingamine 40,7% (p = 0,05). Võrreldes kontrollhiirtega oli Wfs–/– hiirtel m. rectus femoris’es suurenenud prootonleke 43% (p = 0,006) ja II kompleksist sõltuv hingamine 46% (p = 0,03) ning vähenenud 27% võrra I ja II kompleksi suhe (p = 0,004). Wfs–/– hiirte müokardis võrreldes kontrollhiirtega olulisi erinevusi ei leitud, kuigi Wfs–/– hiirtel esines hingamisahela IV kompleksist sõltuva hingamise langustendents.

Wfs–/– hiirte oksüdatiivsetes lihastes mitokondrite aktiivsus praktiliselt ei muutu, M. rectus femoris’es aga suurenevad mitokondrites prootonleke ja hingamisahela II kompleksi aktiivsus.


Bioblast editor: Kandolf G


Labels: MiParea: Respiration  Pathology: Diabetes, Other 


Tissue;cell: Skeletal muscle  Preparation: Permeabilized tissue  Enzyme: Complex I, Complex II;succinate dehydrogenase, Complex III, Complex IV;cytochrome c oxidase 


Pathway: N, NS  HRR: Oxygraph-2k 


Affiliations

  • Kokassaar K(1,2), Eimre M(2), Paju K(2), Peet N(2), Ivask M(2), Kõks S(2)
  1. arstiteaduse üliõpilane
  2. TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut
Cookies help us deliver our services. By using our services, you agree to our use of cookies.